Ajalugu


Tartu Tähetorn
1812

Tartu Observatoorium on asunud Tõraveres aastast 1964
TO peahoone
Tartu Observatooriumi peahoone renoveeriti 2012

Tartu Observatooriumi lugu ulatub ülemöödunud sajandisse. Allpool on kirja pandud mõned olulisemad sündmused observatooriumi kujunemisest rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud teaduskeskuseks. Üksikasjalik atmosfäärifüüsika osakonna kujunemislugu on siin.

1802 - Taasavatud Tartu Ülikoolis asus tööle astronoom-vaatleja.
1812 - Tartu Tähetorn kuulutati valminuks.
1814 - F.G.W. Struve alustas regulaarseid astronoomilisi vaatlusi.
1824 - Tartusse saabus 9-tolline Fraunhoferi läätspikksilm, tolleaegne maailma suurim akromaatiline teleskoop.
1837 - F.G.W. Struve määras esimesena maailmas tähe kauguse Päikesesüsteemist.
1865 - Tartu Ülikooli Meteoroloogia Observatooriumis (Metobsis) alustas A. Oettingen süstemaatilisi ilmavaatlusi.
1885 - E. Hartwig avastas supernoova Andromeeda udukogus.
1904 - Metobs hankis Hvolsoni aktinomeetri. B. Sreznevski juhendamisel alustati aktinomeetrilisi vaatlusi.
1911 - Metobsis pandi tööle Callendari päikesekiirguse iseregistreerija, mida kasutati summaarse kiirguse registreerimiseks 1911-1915 ning lühemat aega 1926. aastal.
1919 - Eestis hakati ametlikult ilma ennustama.
1922 - Ernst Julius Öpik määras Andromeeda udukogu kauguse.
1924 - Ilmus "Tähetorni kalendri" esimene number.
1937 - Ernst Julius Öpik lõi meteoornähtuste füüsikalise teooria.
1938 - Ernst Julius Öpik andis lahenduse ühele täheevolutsiooni põhiprobleemidest, näidates, et punased hiidtähed tekivad põhijada tähtedest.
1947 - 1. jaanuaril moodustati Teaduste Akadeemia raames Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituut (direktor matemaatik Arnold Humal), mille alluvuses töötasid Tartu Tähetornis ka astronoomid.
1948 - Metobs viidi Füüsika, Matemaatika ja Mehaanika Instituudi kosseisu.
1949 - Aasta lõpus instituut reorganiseeriti: matemaatika ja teoreetilise mehaanikaga tegelevad teadlased läksid Tartu Ülikooli alluvusse ning põhitähelepanu pöörati astronoomiale ja geodeesiale.
1950 - Direktoriks sai akadeemik Aksel Kipper, tõstati küsimus uue vaatlusbaasi rajamisest (A. Kipper ja H. Keres).
1950 - Tartus asutati aktinomeetriajaam, mille juhatajaks sai 1951. aastal Juhan Ross.
1952 - 9. oktoobrist kandis asutus nime - Füüsika ja Astronoomia Instituut (FAI).
1953 - G. Kusmin avaldas tähesüsteemide kolmanda liikumisintegraali teooria.
1957 - Observatooriumile eraldati maa Tõravere kõrgendikul.
1957 - Tartus korraldati üleliiduline aktinomeetriakonverents.
1958 - Tõraveres algas ehitustöö, alustati 1,5 m teleskoobi projekteerimisega.
1958 - Aktinomeetriajaama baasil moodustati atmosfäärifüüsika sektor, mille juhatajaks sai Juhan Ross.
1961 - Osa astronoomiasektorist alustas tööd Tõraveres.
1963 - Valmis peahoone. Paigaldati esimene 50-cm teleskoop. Alustati aktinomeetriajaama ehitamist Tõraveres.
1964 - Astronoomid kolisid Tõravere mäele, kus olid valmis saanud esimesed elamud, katlamaja ja peahoone.
1964 - Moodustati rahvusvaheline helkivate ööpilvede andmetöötluskeskus.
1964 - 14. septembril toimus Tõravere observatooriumi pidulik avamine koos F.G.W. Struve nime omistamisega.
1965 - Hakati tegema mõõtmisi uues Tõravere aktinomeetriajaamas, mis peagi läks üle ilmateenistuse alluvusse.
1966 - Moodustati helkivate ööpilvede töörühm, mille juhatajaks sai Charles Villmann.
1967 - A. Kipper sai Nõukogude Eesti teaduspreemia tööde tsükli "Kahefotoonsed protsessid udukogudes ja magnetiline turbulents tähtedes" eest.
1967 - Algas "kombinaathoone" ehitamine Tõraveres (hoone valmis 1974).
1969 - Algas 1.5 m teleskoobi torni ehitamine.
1972 - G. Želnin sai Nõukogude Eesti teaduspreemia Eesti territooriumil toimuvate maakoore kaasaegsete liikumiste uurimise eest.
1973 - Toimus järjekordne suur reorganiseerimine: FAI baasil moodustati Füüsika Instituut asukohaga Tartus ning Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut, asukohaga Tõraveres. AAI direktorina asus tööle Väino Unt.
1974 - J. Einasto, A. Kaasik ja E. Saar näitasid, et peale tavalise aine (tähed, gaas, tolm) on galaktikatel ulatuslikud massiivsed tumedast (varjatud) ainest kroonid.
1974 - Valmis 1,5 m teleskoop.
1974 - Moodustati astrofüüsika erialanõukogu kandidaadiväitekirjade kaitsmiseks.
1974 - Viieliikmeline uurimisgrupp võttis vene uurimislaeval "Akadeemik Koroljov" osa rahvusvahelisest eksperimendist TROPEX-74, kus uuriti Atlandi passaatide vööndi pilveväljade struktuuri.
1975 - Suvel alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi suurima - 1,5 m teleskoobiga.
1977 - Septembris toimus Tallinnas Rahvusvahelise Astronoomiauniooni 79. sümpoosium "Universumi suuremastaabiline struktuur", kus esimest korda öeldi, et Universumil on kärjeline ehitus.
1977 - Ch. Villmanni juhitud töörühm koos nelja kosmonaudiga sai Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel.
1978 - A. Sapar osales NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes automaatjaamaga IUE.
1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldus kosmilise radiomeetria sektor, mille juhatajaks sai Uno Veismann.
1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsuti Bulgaaria Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks.
1981-1990 - viidi läbi AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks.
1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm sai Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia.
1984 - 21.-28.08. toimus Tallinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents.
1985 - AAI direktoriks sai Tõnu Viik.
1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldus biofüüsika sektor, mille juhatajaks sai Agu Laisk.
1988 - Juhan Ross valiti Üleliidulise Põllumajandusakadeemia akadeemikuks.
1991 - Teadlaste käsutuses oli 15 personaalarvutit, Tõravere sai internetiühenduse.
1992 - Ilmus esimene inglise keelne aastaaruanne Annual Report 1991.
1992 - Moodustati AAI ja Tartu Ülikooli biogeofüüsika ning dünaamilise meteoroloogia ühisõppetoolid.
1992 - AAI töötajad korraldasid Tallinnas rahvusvahelise kiirgusalase konverentsi.
1993 - Muudeti observatooriumi struktuuri, alles jäi 1/3 senisest koosseisust.
1993 - Tõraveres hakati mõõtma osoonikihi paksust Eesti kohal.
1993 - Rootsi-Eesti ühisprojektina rajati energiavõsa istandus.
1994 - Spektraalvaatlusi hakati tegema CCD kaameraga ST-6.
1995 - 21. septembrist kannab asutus nime Tartu Observatoorium.
1997 - Jaan Einasto esitas Universumi suuremastaabilise struktuuri teooria.
1997 - Avati Stellaarium.
1998 - Avati uus teleskoop Zeiss 600.
1998 - Tõraveres hakati mõõtma erüteemset ultraviolettkiirgust.
1998 - Jaan Einasto juhitud töörühm sai Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal.
1999 - 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv.
1999 - Alustas tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti.
1999 - Alates jaanuarist kuulus aktinomeetriajaam ülemaailmsesse baasjaamade võrku (BSRN).
2001 - Toimus 1.5-m teleskoobi remont - aluminiseeriti teleskoobi peeglid.
2001 - Loodi Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osales alus- ja rakendusökoloogia tippkeskuses (juhataja Tartu Ülikooli botaanika ja ökoloogia instituudi prof. Olevi Kull).
2002 - Atmosfääri aerosooli hakati mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga.
2003 - Jaan Einasto sai Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest.
2003 - Ilmus Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming.
2005 - ESA eksperimentaalsatelliit Proba mõõtis kujutise spektromeetriga CHRIS Järvselja metsade peegeldusomadusi.
2006 - Tähtede spektraalvaatlusi hakati registreerima uue termoelektriliselt jahutatava CCD kaameraga Andor Newton DU970N.
2007 - Tõravere ja Tartu vahel hakkas tööle uus interneti raadioreleeliin kiirusega 155 Mb/s.
2008 - 2010 Tartu Observatooriumi teadlased viisid läbi 7. raamprogrammi projekti "EstSpacE".
2009 - Tartus toimus rahvusvaheline astronoomide suvekool.
2010 - Tartus vastvalminud Ahhaa keskuses toimusi rahvusvaheline konverents "Modern Trends in Space Research".
2010 - 1. aprillil sai direktoriks Anu Reinart.
2010 - Vanemteadur Enn Saar valiti Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikuks astronoomia erialal.
2011 - Toimus 1,5 m teleskoobi juhtimissüsteemi täielik renoveerimine. 
2011 -  Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi ning Tartu Observatooriumi kosmoloogid  moodustasid teaduse tippkeskuse "Dark Matter in (Astro)particle Physics and Cosmology".
2011 - 8. augustil anti tühjaks kolitud observatooriumi peahoone ehitusfirmale YIT renoveerimistööde läbiviimiseks. Inimesed jätkasid tööd ajutistes tööruumides nii Tõravere mäel kui ka Tartus, Tähe 4 õppe hoones. 
2012 - Toimusid ehitustööd 1,5 m teleskoobi tornis tuleohutusnõuetega kooskõlla viimiseks ja juurdepääsetavuse suurendamiseks. Peahoone internetiühendus viidi kiirusele 1 Gbit/s.
2012 - 22. septembril toimus renoveeritud peahoone avamine.
2012 - Akadeemik Jaan Einasto sai akadeemik Viktor Ambarzumjani nimelise preemia. Preemia läks jagamisele, teiseks laureaadiks sai professor Igor Novikov Moskvast. 
2013 - orbiidile saadeti Tartu Observatooriumi teadlaste juhendamisel kokku pandud esimene Eesti satelliit ESTCube-1. Selle sündmuse puhul ilmus postmark. ESTCube-1 valiti Eesti rahvusringhäälingu poolt aasta teoks.
2013 - Uuendati teadusaparatuuri ja hangiti laboriseadmed.
2014 - Astrofüüsik Elmo Tempel pälvis Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore teadlase preemia.
2014 - Direktor Anu Reinartit tunnustati Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.