Observatoorium tunnustas festivalil noori teadlasi

Kairi Janson | 20.04.2018

12.-13. aprillil 2018 väisas Tartu observatooriumi meeskond Eesti Rahva Muuseumis toimunud kooliõpilaste teadusfestivali, kus andis noortele teadlastele välja kaks eripreemiat ja tutvustas observatooriumi tegevusi. Muuhulgas anti õpilastele võimalus end kosmose testimisinsenerina proovile panna.

õpilaste teadusfestival 2018

„See on üks Eesti suurimatest tasuta haridusüritustest, mis tutvustab õpilastele ja nende õpetajatele teaduse, tehnoloogia ja inseneeria põnevat maailma,“ kirjeldas observatooriumi külastuskeskuse osakonna juhataja Tanel Liira. Teadusfestivalil kohtuvad teadlastega kooliõpilased, nende õpetajad ja lähedased.

Päikeselaigud ja UVB-kiirgus

Olulise osa teadusfestivalist moodustasid õpilaste teadustööde riikliku konkursi parimate ettekanded. Mõni teaduse populariseerija sai võimaluse parimaid noori teadlasi preemia või auhinnaga tunnustada. Tartu Observatoorium andis välja kaks eriauhinda.

Ühe auhinna laureaat oli Tallinna Prantsuse Lütseumi abiturient Madli Kurvet uurimistööga „Päikeselaikude, loidete, protuberantside ja krooni massi pursete tekkemehhanismid ja seosed“. Liira kirjeldas, et Kurveti töö paistis silma mahukuse poolest ja autor järgis sihikindlalt püstitatud hüpoteesi. Kurvet jõudis järeldusele, et kõigi vaadeldud protsesside aegread on tsüklilised, aga nende vahel esineb ebakorrapärane ajanihe. See tulemus on Liira sõnul kooskõlas praeguse aja teadmistega.

Teiseks pälvis observatooriumi eriauhinna Hugo Treffneri Gümnaasiumi abiturient Eva Liisi Ojaveer, kes uuris päikesekaitsekreemide ja tekstiilide mõju UVB-kiirguse levikule. „Töö oli tehtud keskmisest kõrgemal tasemel,“ sõnas Liira. Ta märkis, et Ojaveeru ülesandepüstitus oli arusaadav, teema oluline, katsed teaduslikult põhjendatud ning analüüs loogiline. Kiitust vääris ka Ojaveeru töö vormistus.

Observatooriumi insener Mari Allik leidis, et teadustööde tunnustamine tõukab noori uurima veel põnevamaid teemasid ja aitab huvi teaduse vastu säilitada. „Ehk istuvad nad teiste eakaaslaste või oma vanematega maha ja arutavad teadusküsimuste üle? Ehk tekib neil veelgi suurem huvi asjade vastu, millele me praegu veel vastata ei oska?“ Allik lisas, et oskus iseseisvalt probleemidele lahendusi otsida tuleb elus kasuks.

Tulevased testimisinsenerid

„Meie jaoks on festival oluline, sest läbi vahetu suhtluse jõuame palju rohkem observatooriumi ja külastuskeskuse tegevusi tutvustada ja koole külla kutsuda,“ sõnas Liira. Observatooriumi projektijuht Karin Pai lisas, et võib-olla annab festival teadusasutustele võimaluse näidata, et ollakse valmis ka erialaseid uurimistöid juhendama.

Observatooriumi laua juures said õpilased end kosmose testimisinsenerina proovile panna ja ESTCube-1 maketil põrutuskindluskatseid teha. Samal ajal rääkisid observatooriumi töötajad, kuidas neid katsetusi observatooriumi laborites päriselt tehakse. Lisaks dekodeeris observatooriumi meeskond ühes õpilastega morset, huvilised said osa võtta kosmoseteemalisest orienteerumismängust ja tutvuda uue rändnäitusega „Tere, Maa“.

Peale selle oli festivalil näha näiteks palju roboteid, droone, aga ka heeliumiga täidetud õhupalliga 26 800 meetri kõrgusele saadetud teadusjaama. Viimase läkitas märtsikuus kosmose piirile Väätsa põhikool. Teadusjaama külge olid integreeritud temperatuuriandurid ja kaamerad, et maad jälgida. „Minu arvates oli see väga vahva ettevõtmine ja oli tore, et nad oma tulemusi festivalil näitasid,“ sõnas Allik. Pai nentis, et nii observatooriumi tegevuste kui ka töötubade vastu oli väga suur huvi.

Kokkuvõtteid observatooriumi auhindade laureaatide ja teiste riiklikul konkursil osalenud õpilaste töödest saab lugeda teaduskonkursi kogumikust

Neljapäeval külastas festivali umbes 1800 ja reedel ligi 700 koolinoort.